Histovrijen tjïrrh nöörjen kultuvre lea vååjnesisnie orreme ööhpehtimmieinstitusjovnine saemien maanide. Suaja Maanagïerte Snåasesne tuhtjie vihkele Jåvvam jïh doh jeatjah maanah saemien kultuvren bïjre leerehtidh.
Histovrijen tjïrrh nöörjen kultuvre lea vååjnesisnie orreme ööhpehtimmieinstitusjovnine saemien maanide. Suaja Maanagïerte Snåasesne tuhtjie vihkele Jåvvam jïh doh jeatjah maanah saemien kultuvren bïjre leerehtidh.

Saemien maanagïerth maehtieh maanaj jieledehaalvemem eevtjedh

Jis saemien maanah edtjieh jieledehaalvemem dååjredh, maanagïerte tjuara maanaj kultuvrem jïh gïelem vuesiehtidh jïh ektiedimmiem sjugniedidh hïejmen bijjiedimmien jïh pedagogihken gaskem.

Publisert Sist oppdatert

Daate tjaalege lidteratuvregïehtjelimmiem saemien maanaj jïh jieledehaalvemen bïjre maanagïertesne våaroeminie åtna, jïh vuesehte mij lea daerpies ihke saemien maanah edtjieh jieledehaalvemem maanagïertesne dååjredh. Saemien nasjonaale maahtoejarnge (SANKS) lea goerehtimmiem maakseme.1 Göökte suerkieh mah åvtese vaaltasuvvieh: Byjresh mah jieledehaalvemem eevtjieh jïh dååjrese ektiedimmeste.

Her kan du lese artikkelen på norsk. Og her kan du lese den på nordsamisk.

Mij jieledehaalveme?

Jieledehaalveme lea vïedteldihkie aarvoevåaroemasse learoe- soejkesjisnie gusnie veanhtede maanagïerth edtjieh «jieledehaalveminie jïh healsojne» barkedh (Maahtoedepartemeente, 2017). Ij leah baakoetjïertem tjïelkestamme mieriesoejkesjisnie. Men mieriesoejkesje vihkeles baakoetjïerth tjïerteste goh heerredimmie jïh healsoe-eevtjeme. Daate sæjhta jiehtedh maanaj fysiske jïh psykiske healsoe, tråjjem, jielede-aavoem, haalvemem jïh jïjtse-aarvoem eevtjedh. Aaj sæjhta jiehtedh ektiespïelem, ektievoetem jïh vïenevoetem eevtjedh jïh jïjtse jïh mubpiej domtesigujmie åahpenidh. Sæjhta jiehtedh maanide dåarjoehtidh trïegkenassem haalvedh, haestemh gïetedidh jïh hijven lïegkedimmievoeth, nahkerevoeth, beapmoevoeth jïh fysiske darjomevoeth tseegkedh. Lissine daejtie suerkide dle WHO:n (2003) tjïelkestimmie jieledehaalvemistie aaj meatan åtna jarkelimmieh byjreskinie, juktie hijven psykososijaale byjresh sjugniedidh.

Åvtehke Morten Berg Suaja Maanagïertesne Snåasesne Jåvvese dam saemien jaepiegievliem vuesehte, mij lea vihkeles bielie maanagïerten pedagogihkeste.
Åvtehke Morten Berg Suaja Maanagïertesne Snåasesne Jåvvese dam saemien jaepiegievliem vuesehte, mij lea vihkeles bielie maanagïerten pedagogihkeste.

Aalkoeåålmege

Lea jïebne lissiehtimmie saemien maanagïertijste Nöörjesne orreme. Jaepien 2019 lij 65 ovmessie saemien goevtesh jallh maanagïerth abpe Nöörjesne. Saemien maanah edtjjieh maanaj saemien identiteetem nænnoestidh, jïh saemien aarvoeh, saemien kultuvrem jïh aerpievuekien daajroem jåerhkedh (Maahtoedepartemeente 2017). Saemien maanah leah unnebelåhkoe, aalkoeåålmegidie govlesuvvieh jïh bielie aktede kollektivisteles seabradahkeste. Dah leah bieline gelliengïeleldh jïh gellienkulturelle kontekstine, jïh saemien maanah maehtieh dovne seammalaakan jïh joekehts årrodh goh daaroen maanah.

Dååjrese ektiedimmeste

Baakoetjïerte dååjrese ektiedimmeste (DE) Antonovskyn teorijeste båata. Antonovsky mijjen healsoem dååjresasse ektiedimmeste (DE) ektede, jïh mejtie maehtebe mijjen aarkebiejjiem guarkedh jïh gïetedidh jïh mejtie tuhtjebe mijjen aarkebiejjie mïelem vadta. Dïhte tjïerteste unnemes njieljie faktovrh tjuerieh stïeresne årrodh ihke almetjh edtjieh aktem nænnoes dååjresem ektiedimmeste evtiedidh: Darjomh mah mïelem vedtieh, eksistensielle refleksjovne, gaskese sisnjelds domtesigujmie jïh sosijaale relasjovnh (Lindström & Eriksson, 2015).

Maanaj jieledehaalvemem nænnoste

Vååjnoe goh vihkeles faktovre juktie saemien maanaj jieledehaalvemem eevtjedh lea gosse maanagïerte saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjie, naemhtie guktie maana ektiedimmiem dååjroe maanagïerten pedagogihken jïh hïejmen bijjiedimmien gaskem. Dan åvteste vihkele maanagïerten leah barkijh mah saemien gïelem jïh kultuvrem demtieh.

Goerehtimmieh vuesiehtieh gosse saemien maanah ektiedimmiem dååjroeh maanagïerten pedagogihken jïh bijjiedimmien gaskem maam gåetesne åadtjoeh, dellie dïhte jieledehaalvemem vadta. Alfred daajroem saemien jaepiegievlien bïjre åådtje Suaja Maanagïertesne Snåasesne.
Goerehtimmieh vuesiehtieh gosse saemien maanah ektiedimmiem dååjroeh maanagïerten pedagogihken jïh bijjiedimmien gaskem maam gåetesne åadtjoeh, dellie dïhte jieledehaalvemem vadta. Alfred daajroem saemien jaepiegievlien bïjre åådtje Suaja Maanagïertesne Snåasesne.

Aktene kollektivisteles kultuvresne, goh saemien kultuvre, jienebh geerve almetjh leah ïedtjije meatan maanaj evtiedimmesne (Nergård 2011; Jávo 2010, s 67). Maanaj jieledehaalvemem nænnoestidh sæjhta dan åvteste årrodh vïedteldimmiem seabradahkese maanan bïjre nænnoestidh. Daesnie maanagïerte maahta maanaj lïhke almetjh maanagïerten ålkolen dåarjojne utnedh. Stoerrefuelhkie, maadtoeladtjh jïh krist-eejhtegh leah maanan sosijaale viermie, jïh maehtieh psykososijaale dåarjoem vedtedh. Tjoevkesisnie daestie maahta sån måjhtelidh saemien fuelhkiej maanagïerte – hïejme-laavenjostoe byöroe væjranidh guktie aaj sïejhme maadtoeladtjigujmie jïh sïjtigujmie laavenjostoe, juktie maanan jieledehaalvemem jïh dååjresem ektiedimmeste nænnoestidh.

Saemien eatnemegoerkese

DE:ine barkedh sæjhta aaj aarvoem bïejedh vihkeles aarvojde saemien eatnemegoerkesisnie jïh aerpievuekien jielieminie maanagïertesne, goh gaektsie jaepieboelhki gievliem nuhtjedh, jallh meatan årrodh båatsosne. Aarvoeh saemien kultuvresne sijhtieh baajnehtidh dam mij jieledehaalvemem eevtjie saemien maanaj luvnie.

Saemien kultuvresne daamtaj veanhtede maanah edtjieh vielie jïjtjeraarehke dåemiedidh goh nöörjen kultuvresne. Saemien maanah maehtieh vaenebh vihties njoelkedassh jïh jienebh ovryöktesth kulturelle kodadamme giehtjedimmievuekieh utnedh (goh naakenidie beltedh staaloejgujmie). Akte veanhtadimmie saemien maanah leah jïjtjeraarehke jïh jïjtjh stuvrieh gåessie edtjieh byöpmedidh, åeredh jïh aaj jeatjah bielieh aarkebiejjeste stuvrieh (Stoor, 2016; Jávo, 2010). Dagkeres ussjedimmie maahta nöörjen pedagogi jaahkoem aarkebiejjien rutijni bïjre vuastalidh, juktie maanaj jieledehaalvemem nænnoestidh. Jis edtja maanaj dååjresem ektiedimmeste nænnoestidh gosse tsiehkiem måjhtele hïejmen jïh maanagïerten gaskem dellie vihkeles voestegh rutijnide eejhtegigujmie digkiedidh juktie åadtjodh daejredh mah rutijnh dah gåetesne utnieh. Dan mænngan daerpies maanagïerte aktem fleksibiliteetese sjïehteladta, mij dovne maahta saemien aerpievuekiej mietie årrodh jïh maanagïerten ektievoeten mietie.

Jieledehaalveme ij leah maanan dïedte

Maahta geerve årrodh jieledehaalvemem gellide aktegsfaktovridie giehpiedidh mejtie maana tjuara haalvedh juktie eensi evtiedimmiem utnedh jïh hijven årroejinie seabradahkesne sjïdtedh, dan åvteste dïhte sæjhta maanagïerteaavoen gellievoetem jïh ræjhkoesvoetem giehpiedidh (Bjærke, jïh jienebh 2019). Histovrijen tjïrrh saemien maanaj ööhpehtimmieinstitusjovnh nöörjen kultuvrem våaroeminie åtneme (koloniseradimmie). Gosse maanagïerth sjugnede mah saemien kultuvrem våaroeminie utnieh, saemien maanah maehtieh faalenassem maanagïerti bïjre åadtjodh mah leah hïejmen jïh lïhkes byjresen kultuvren mietie. Ij leah saemien maanaj dïedte psykososijaale haestemh haalvedh mej skåltoe lea akte pedagogeles faalenasse mij ij maanaj kultuvrem jïh gïelem våaroeminie utnieh.

Profesjovneråålla vihkele

Saemien maanagïerte barkijh daarpesje mej daajroe saemien kultuvren, aerpievuekiej jïh jielemi bïjre. Nuerebe barkijh daamtaj vaenebe kulturelle maahtoem utnieh duedtien, saemien beapmoevuekiej jïh soptsestimmievuekiej bïjre goh båarasåbpoe barkijh (Saemiedigkie 2013). Maanagïertebarkiji profesjovneråålla sæjhta jiehtedh jïjtse identiteeten, gïelen, kultuvren jïh aerpievuekien bijjeli ussjedadtedh, jïh jïjtjemse bieline dehtie saemien institusjovneste vuejnedh. Maanagïertesne barkedh aaj kreava laejhtehkslaakan ussjedadtedh gosse edtja didaktihkeles sisvegem jïh sosijaale praksisem veeljedh. Jis maanagïerte goh saemien institusjovne ij veanhtadimmieh saemien barkiji barkoeråållese utnieh, saemien identiteete vuajnelge goh akte jïjtse dïedte, jïh ij goh institusjovnen dïedte (Storjord 2008, s. 211).

Geajnoe guhkiebasse

Dïhte maam mijjieh daan mearan digkiedamme maanaj psykososijaale funksjovnem aarkebiejjien baajnehte. Maehtebe jieledehaalvemem guarkedh goh tsiehkieh heerredidh mah maanide sååjrehke darjoeh jïh vaejvieh vedtieh (Drugli & Lekdahl 2018). Gosse barkebe saemien byjresh maanan bïjre nænnoestidh, maehtebe viehkiehtidh åvtetje aejkien assimilasjovne- jïh koloniseradimmiehistovrijem tsööpkestidh. Saemiej identiteete goh aalkoeåålmege, ij leah ajve solidariteeten bïjre sinsitnine, men aaj ekosysteemine (Nystad jïh jienebh 2014, s. 653). Daate sæjhta hijven våaroe-minie årrodh gosse saemien maanagïerte jieledehaalveminie barka. Akte haesteme vuekiem gaavnedh guktie edtja saemien maanagïerth evtiedidh juktie saemien kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh, jïh seamma tïjjen voerkes årrodh voenges joekehtsh saemiej luvnie gorredidh, dovne staaredajvine jïh unnebe sijjine abpe laantesne.

Saemien kultuvre ij leah tjåadtjoen, jïh dovne bijjiedimmie jïh pedagogihke stoerre jeerehtsh utnieh dovne nöörjen jïh saemien kultuvresne. Saemien maanagïerth leah joekehts. Såemies lehkesne saemien aalkoeåålmege unnebelåhkosne, jeatjah lehkesne jienebelåhkosne (Sisnjelds Finnmarhke). Abpesaemien perspektijvh leah måjhtelidh saemieh abpe Noerhtekalohtesne jïh Russlaantene veasoeminie (Saepmie) jïh saemiej leah jienebh gïelh (Saemiedigkie, 2013). Saemien kultuvrem jïh gïelem nænnoestidh dejnie aajkojne jieledehaalvemem vedtedh, ij maehtieh seammalaakan dorjesovvedh abpe Saepmesne. Akte råajvarimmie juktie saemien gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh maahta årrodh saemien maanide sijjiem vedtedh saemien maanagïertesne, naakede maam eah gaajhkh saemien maanah åadtjoeh daan biejjien.

1 Tjaalege lea åeniedamme jïh jeatjahtahteme versjovne daehtie tjaalegistie: Bjerklund, M. & Åmot, I. (2020). Livsmestring i den samiske barnehagen. Nordisk tidsskrift for pedagogikk og kritikk. Nr. 7.

Lidteratuvre

Antonovsky, A. (2012). Helsens mysterium. Den salutogene modellen. Oslo: Gyldendal Akademisk.

Bjærke, L.O, Huth, Y. & Aandstad, I. (2019). Å lære barna livsmestring i barnehagen er ikke så enkelt som det kan se ut som. Utdanningsnytt.no https://www.utdanningsnytt.no/fagartikkel/a-laere-barna-livsmestring-i- barnehagen-er-ikke-sa-enkelt-som-det-kan-se-ut-som/111714

Drugli, M.B. & Lekhal, R., (2018). Livsmestring og psykisk helse. Oslo: Cappelen Damm Akademisk.

Jàvo, C., (2010). Kulturens betydning for oppdragelse og atferdsproblemer. Transkulturell forståelse. Veiledning og behandling. Oslo: Universitets- forlaget.

Kunnskapsdepartementet (2017). Rammeplan for barnehagen. Forskrift om rammeplan for barnehagens innhold og oppgaver. Utdanningsdirektoratet.

Lindström, B., & Eriksson, M. (2015). Haikerens guide til salutogenese. Helsefremmende arbeid i et salutogent perspektiv. Oslo: Gyldendal Akademisk.

Nergård, V. (2011). Fler-foreldre-systemet i samisk barneoppdragelse. Norsk Pedagogisk Tidsskrift 1, 2011, Årgang 95, side 30–4. https://www.idunn.no/file/pdf/46618143/art04.pdf

Nystad, K. (2016). Sami Adolescents Pathways to Adulthood. Ph.d.-avhandling: Universitetet i Oslo.

Sametinget (2013). Sametingsmelding om samisk barnehagetilbud.

Stoor, P. (2016) Kunskapssammanställning om samers psykosociala ohälsa. Sametinget 2016-06-20.

WHO (2003). Skills for health. Information series of school health, document 9. Atlanta, Georgia, USA. https://www.unicef.org/lifeskills/files/SkillsForHealth230503.pdf